Ma olen väga tänulik enda õpetajatele, kes mind õpetasid, tänu nendele valdan ma paljusid aineid väga hästi. Kõige paremini valdan ma vene keelt, kuna õpetajaks oli Baburina A.I. Ta oli väga nõudev õpetaja. Ta oli ka vahetevahest karm ja võis lüüa kaardikeppiga vastu lauda. Paljud õpilased, keda Baburina õpetas, nimetasid teda kõu ja välk. Õpetajad võisid ehetena kanda ainult prosse.
Õpetajatega oli ka mitmeid juhtumeid: Kord oli mul kehaline kasvatus ja oli vaja kaasa võtta suusad. Pool klassi (tüdrukud) olid unustanud suusad koju ja siis kui õpetaja nägi, et õpilastel puuduvad suusad, tuli ta meie juurde ja kurja häälega ütles: ''säärised ja kindad võtsite kaasa aga suuski ei suutnud kaasa võtta!''. Ta oli meie peale väga kuri ja pani meid jalutama ringe.
Kord oli ka nii, et inglise keeles oli tulemas eksam ja ma õppisin hoolikalt kodus mitmeid pileteid. Kõige rohkem tuupisin ma 13-ndat piletit ja üks öö enne eksamit nägin ma unes ka, et ma tõmban loosiga välja 13-nda pileti. Kui tuli eksam, läksin ma õpetaja juurde ja tõmbasin loosiga pileti. Selleks tuli 13-nes pilet. Kui ma seda nägin, läks mu nägu kohe valgeks, kui õpetaja märkas seda, pakkus ta mulle vett ja istet. Ma ei mäletanud midagi, mis pidi sellel piletil vastama. Ma jäin õpeatjaga isegi kauemaks istuma.
Oli ka niisugune lugu, et meil oli ajaloos kontrolltöö ja kui terve klass hakkas tööd tegema märkas, et õpetaja vaatab aknasse välja ja meil oli hea võimalus spikerdada. Nii terve klass tegigi, kõik spikerdasid. Ja nii kordus mitu korda, kuni ükskord läks poiss akna juurde ja nägi, et kui õues on pime ja vaadata aknasse siis näeb kõike, mis klassis toimub. Kõikide jaoks oli see šokk ja kõik hakkasid pabistama, et neil võetakse hinded alla, kuid midagi ei juhtunud ja õpetaja isegi ei rääkinud sellest.
Minu klass oli väga huvitav sellepoolest, et seal leidus igat tüüpi õpilasi. Mõned olid pillimehed, mõned tantsijad, mõned sportlased aga mõned tavalised tänavalapsed. Sellegi poolest said kõik üksteisega väga hästi läbi. Minu klassijuhatajateks olid 1-4kl - Rõžova 5-9kl- Baburina ja 10kl - Prous.
Tunni ajal olid lapsed väga vaiksed. Keegi ei rääkinud ega häirinud tundi, kuna kõik austasid õpetajaid. Kui tänapäeval võivad mõned õpilased solvata või sinatada õpetajad, siis tol ajal ei juhtunud seda kellegagi. Vahetunni ajal oli keelatud jooksmine ja kisamine. Koos enda sõbrannaga tiirutasime koridorides ringe. Õpetajad aga valvasid igal korrusel, et keegi ei rikuks korda.
Seoses õpilastega meenub, kuidas ühel kevadisel päeval tervel klassil tuli mõte minna kinno. Aga keegi ei tahtnud minna peale tunde kuna paljudel oli enda tegemisi ja siis terve klass läks kahest viimasest tunnist kinno. Järgmisel päeval aga saime kõik riielda.
Toll ajal oli kool teistsugune. Kooli uksed olid puidust, mitte plastuksed. Aknad olid ka kõik vanad, puidust. Igal klassil oli enda koduklass, kus olid nende tunnid, eraldi olid ainult keemia, füüsika ja muusika. Õppevahendid olid enam vähem samad nagu praegugi.
Koolis toimus mitmeid huviringe: tantsuring, draamaring, ansambel, võimlemine, karate ja boks. Sammuti toimusid suveti klasside vahel võistlused- mokulatuuri korjamised. See klass, kes korjas rohkem mokulatuuri said mingisuguse väikse kingituse. Sammuti korjati ka ravimtaimi. Need kuivatati kodudes ja hiljem viidi apteeki. Sammuti toimusid koolis orienteerumismängud.
Suvevaheajal lapsed ei igavlenud niisama kodus, vaid terve klassiga koos enda klassijuhatajaga käisid aiamaadel korjamas kartuleid, kapsast või muud sellist... Raha, mis koguti pandi kokku ja mindi reisile. Ma mäletan, et kord olime korjanud suure summa raha aiamaadelt ja korraldasime klassi reisi. Kehra tehas andis meile tasuta bussi, millega me reisisime mööda Eestit 3päeva järjest. Sõime restoranides ja kohvikutes ja elasime 1öö hotellis ja 1öö telgis. Vahest käisime klassiga puhkamas, piknikul, ülejõel saunas. Seal veedeti parimad hetked terve klassiga.
Kooli üritused tihti olid koos eesti kooliga. Konflikte kunagi ei tulnud eestlaste ja venelaste vahel, kuna me saime alati hästi läbi. Kõige tähtsamateks üritusteks koolis olid 8.märts ja 23.veebruar.
Koolis oli koolivorm. Kõik olid rahul enda riietusega ja sellepärast ei tekkinud kellegil konflikte kes, kuidas riides. Koolivormiks oli tume sinine kleit , must vöö ja õhuke kampsun.
Koolis kartsin kõige rohkem seda, et kui ma ei õppinud kodus kodutöö ära siis sai koolis kahe, mida ei saanud rohkem parandada. Samuti kui mingi töö mille sai 2 ei saanud rohkem parandada ( parandusi polnud ).
Minu koolielus juhtus ka piinlike asju. Üks kõige jubedam oli see, et kui õpilane õppis halvasti või tal millalgi oli hindeks 2 siis seda teavitati koolis aktusel või riputati selle inimese nimi seinale. Tol ajal oli piinlik õppida halbadele hinnetele.
Koolis oli ka armumisi. Ma oli ka kaks korda armunud enda klassivendadesse. Kuid kõige meeldejäävamateks jäi mulle 3 paari, kes on ikka veel koos.
Ma olen väga õnnelik,et mul oli nii sõbralik ja abivalmis klass, kuid eriti ma tänan enda õpetajaid kes õpetasid kuna tänu nendele elus ma ei jäänud hätta vaid sain hea hariduse.
Õppisin Kehra koolis aastatel 1962-1972.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar