Puhtusekontroll ja püssi laskmine (Maimu, 55)

Kui mina koolis käisin, oli väga karm kord ja meil oli ka päris karm klassijuhataja.

Esimese asjana tuleb mulle meelde kaheksanda klassi lõpetamine. Peale lõpetamist läksime terve klassiga jõe juurde ja tegime palju pilte, naeru ja lõbu oli palju. Sellel ajal olin ma õnnelik!

Kõige helgem mälestus sellest ajast on see, kui garderoobi riideid pannes läks nagi katki ja kui õpetajale sellest teatasin ütles ta selle peale ainult seda, et otsiksin ise töömehed üles, kes annaksid mulle haamri ja naelad. See oli minu jaoks ka veidi piinlik.

Koolipäevad olid meil üpriski tavalised. Kooli all korrusel toimus püssi laskmine.

Õpetajatest peeti sellel ajal väga lugu. Õpilased suhtusid õpetajatesse lugupidavalt. Tavaliselt kandsid õpilased lillasid või pruune pintsakuid ja naisõpetajad kandsid seelikuid. Õpilased pidid kandma sinist värvi riideid. Õpetajate hüüdnimed : Pläura, Kolp, Duusja. Juhtus olema ka selliseid õpetajaid, kes olid hästi uimased.

Minu jaoks on olnud kõige erilisema tähendusega inglise keele õpetaja Lahtmets. Ta oli väga hea õpetaja ja ma austan teda siiamaani. Õpetajate rangus oli väga hea, sest kui järele mõelda, on see mind tugevamaks teinud.

Algklassides tehti õpilastele ka puhtuse kontroll, sinna alla käisid küünte aluste kontrollimine, kõrvade kontrollimine ja ka täikontroll.

Tunni ajal olid õpilased korralikud ja kord oli siis hea. Vahetundide ajal ei tohtinud keegi klassis olla, nii me jalutasimegi terve vahetunni aja koridoris edasi-tagasi.

Kaasõpilaseks, kes on mulle eriliselt meelde jäänud, on Reet. Ta teadis juba varakult , et ta tahab saada inglise keele õpetajaks. Nüüdseks on saanud Reedast inglise keele tõlk.

Koolimaja oli sellel ajal ilus, uus ja puhas. Klassiruume pidime koristama ise. Õpikud saime me koolist, aga vihikud pidime me ise endale muretsema.

Sellel ajal oli kord nii karm, et reise meil ei toimunudki.

Koolis oli üsna palju huviringe, nt. võimlemine, iluvõimlemine, rahvastepall, võrkpall, teivashüpe, kaugushüpe jne.

Suvevaheajal mindi alati maale sugulaste juurde. Igal laupäeval toimusid diskod. Raasikul ja Arukülas olid popimad peod, aga meie ei võinud seal käia. Nii me pidimegi seal salaja käima. Rongijaamas käidi ka kontrollimas, kas keegi tuleb rongi peale või mitte.

Koolis olid venelastel ja eestlastel kaklused. Pidude ajal tekkisid erinevate rahvuste vahel suuremad konfliktid. Pidudele venelasi väga ei tahetud ja need, kes valele peole ära eksisid, said korralikult peksa. Ühel peol tuli mängu isegi nuga.

Kõige jaburam reegel oli see, et kõik õpilased pidid ühesugustes riietes käima ja ühesugused olema. Kord oli nii karm, et vahepeal ma ei tahtnud enam kooli minna.
Kooli ajal tuli ette ka armumisi. Armusin poissi kes meeldis paljudele tüdrukutele ja ta oli neli aastat vanem. Käisime selle poisiga peale kooli ka jalutamas.

Kehra Keskkoolis õppisin aastatel 1964-1975.