Kooli peale mõeldes tuleb esimese asjana meelde koolilaulu tegemine. See oli ilus ja tore aeg. Ma olin siis väga õnnelik. Taevas oli sinisem ja muru rohelisem. Eriliselt on mul meeles ka kooli lõpetamine.
Õpetajate hüüdnimed olid: Pläura, Nuudel, Makaron, Jon ja Gemma.
Õpetajate hüüdnimed olid: Pläura, Nuudel, Makaron, Jon ja Gemma.
Õpetajad oli äärmiselt kannatlikud. Virve Ussisoo oli väga hea õpetaja. Erilise tähendusega oli mulle Leida Kork. Keemia õpetaja ütles mulle alati keemias "vaevalt kolm", aga keemia eksami tegin viie peale.
Klassivennad tegid alati palju nalja.
Käsipall oli varem väravapall. Ka seda mängisime vahel, kui jõudsime.
Klassivennad tegid alati palju nalja.
Käsipall oli varem väravapall. Ka seda mängisime vahel, kui jõudsime.
Venelasi oli palju, kuid me ei käinud nendega läbi, konflikte ka polnud.
Hirme mul ei olnud, kooliasjad olid ka alati tehtud, ma olin kohusetundlik ja olen seda siiani.
Armusime oma klassiõega igasse ilusasse poissi, kes meile vastu tuli, aga me vist neile väga ei meeldinud alguses. Hiljem oli juba nii, et saatsime kirju ja meile saadeti vastu, siis leidsingi endale elu esimese armastuse. Seda ei unusta ma kunagi, kui palju vaeva pidin enne seda nägema.
Õppisin Kehra koolis 1955-1960.
Õppisin Kehra koolis 1955-1960.
Selle n.n. Makaroni juurde sattusin mõni aeg tagasi juhuslikult tuttavate kaudu läbisõidul.Vana naine oli põlvili vagude vahel ja haris oma aiamaad...Mul tuli nutt peale härdusest!
VastaKustuta