75-liikmeline naiskoor (Adeele, 72)

Kooliajaga meenub mulle noorus ja ilus aeg. Olin väga õnnelik, sest mul oli tore kodu, head vanemad ja koolis läks väga hästi.

Õpilased olid üksmeelsed, omavahel vaenu ei olnud ja riietusid vastavalt võimalustele (koolivormi polnud). Õpetajaid austati. Seda mäletan hästi, kui ükskord tekkis keemia tunni ajal sõnavahetus õpetaja ja õpilase vahel. Õpilane ütles: „enne ma jooksen vasikaga võidu, kui teiega vaidlen.“

Tunnis rääkimiseks tõsteti kätt ja räägiti väga vaikse tooniga. Vahetunnis pidime jalutama koridoris ringiratast ja korrapidaja õpetaja jälgis korda.

Koolimajaks oli väike koolimaja, klassiruumis olid klapplauad, kinnised garderoobid. Raamatud pidime ise ostma, kirjutamiseks oli sulepea ja tint. Oli eesti kool ja vene kool. Eesti kool käis hommiku poole koolis, vene kool õhtupoole. Ja mingeid probleeme ei tekkinud.

Koolipäev algas kell 8. tavaliselt oli 5-6 tundi. Tund kestis 45 minutit ja vahetund 10 minutit. Peale 3-ndat tundi oli söögivahetund, siis saime osta moosipirukaid ja tass teed.

Koolis oli näitering, suusatamine, lasketiir. Sport oli kõrgel tasemel. Oli ka naiskoor ja naisansambel. Naiskooris oli 75 lauljat.

Suvevaheajaks oli kooli poolt ettenähtud 2 nädalat ühiskondlikku kasulikku tööd kooliaias. Vanema klassi õpilased käisid soovi korral tööl. Käisime ka kolhoosi põllul tasu eest rohimas. Kooliaed asus väikese koolimaja taga.

Eriti mõnusad olid näärid. Juba nädal aega varem hakkasime ettevalmistusi tegema. Osa õpilasi käis metsas pohlavarsi korjamas, millest hiljem tegime vanikuid saali kaunistamiseks.

Mulle on meelde jäänud viimase aasta nääripidu (11 klassis). Peale peo lõppu saatsime Aegviidu klassiõe rongi peale ja 3-4 tüdrukut tulid mind saatma. Tuli minna mööda raudteed, kuna elasin Raasikul. Ilm oli parajalt karge ja talvine. Kuu paistis ja tähed särasid taevas. Ühel klassiõel oli kaasas viiul ja ta mängis seda keset öist vaikust. See oli meeldejääv sündmus, mida meenutasime veel mõni aeg tagasi.
Õppisin Kehra koolis aastatel 1948 – 1959.