Minu pinginaaber Tiina (Galina, 45)

Kui mõtlen selle aja peal, millal käisin Kehra koolis, tuleb mulle kohe meelde väike koolimaja ja selle ees olev väike maalapp, kus me kasvatasime taimi. Sellel ajal olin ma õnnelik, sest siis olid tegelikult head ajad ja palju häid mälestusi on selle ajast.

Kõige helgem mälestus on kindlasti esimesse klassi minek ja kooli lõpetamine muidugi.

Räägitakse pidevalt, et õpetajad olid sellel ajal üpriski karmid, kuigi tegelikkuses olid paljud õpetajad ka toredad ja oskasid õpilastega hästi läbi saada. Tavaliselt kandsid naisõpetajad pikemaid seelikuid või kleite. Meesõpetajad kandsid pintsakuid. Hüüdnimesid ei olnud, sest kõik õpilased suhtusid õpetajatesse austusega.

Kahjuks ei meenu mitte ühtegi kindlat lugu seoses mingisuguse õpetajaga.

Õpetajatest on olnud kõik mingil määral erilise tähendusega, sest nendelt sain ma palju tarkust.

Enamik õpilasi olid vaiksemad ja tagasihoidlikumad, igas klassis oli ka paar ulakamat õpilast. Sellel ajal oli meil koolivorm. Tunni ajal olid õpilased vaiksed ja kuulasid hoolikalt õpetajaid. Vahetunnis pidime kõndima koridoris edasi-tagasi.

Seoses õpilastega meenub see lugu kui käisime terve klassiga tööl.

Kaasõpilastest on kindlasti kõige rohkem meelde jäänud enda pinginaaber Tiina. Temaga on meil olnud häid aega ja läbielamisi.

Erilise tähendusega sündmus oli kindlasti 10.klassi lõpetamine. See tekitas väga sooja tunde ja kurb oli ka.

Sellel ajal polnud eesti ja vene koolil ühisüritusi. Mõlemad rahvused said üpriski hästi läbi, mingeid suuremaid tülisid polnud.

Koolis õppsin 1960-1970.