Kui mõtlen selle aja peal, millal käisin Kehra koolis, tuleb
mulle kohe meelde väike koolimaja ja selle ees olev väike maalapp, kus me
kasvatasime taimi. Sellel ajal olin ma õnnelik, sest siis olid tegelikult head
ajad ja palju häid mälestusi on selle ajast.
Kõige helgem mälestus on kindlasti esimesse klassi minek ja
kooli lõpetamine muidugi.
Räägitakse pidevalt, et õpetajad olid sellel ajal üpriski
karmid, kuigi tegelikkuses olid paljud õpetajad ka toredad ja oskasid
õpilastega hästi läbi saada. Tavaliselt kandsid naisõpetajad pikemaid seelikuid
või kleite. Meesõpetajad kandsid pintsakuid. Hüüdnimesid ei olnud, sest kõik
õpilased suhtusid õpetajatesse austusega.
Kahjuks ei meenu mitte ühtegi kindlat lugu seoses
mingisuguse õpetajaga.
Õpetajatest on olnud kõik mingil määral erilise tähendusega,
sest nendelt sain ma palju tarkust.
Enamik õpilasi olid vaiksemad ja tagasihoidlikumad, igas
klassis oli ka paar ulakamat õpilast. Sellel ajal oli meil koolivorm. Tunni ajal olid õpilased vaiksed ja kuulasid
hoolikalt õpetajaid. Vahetunnis pidime kõndima koridoris edasi-tagasi.
Seoses õpilastega meenub see lugu kui käisime terve klassiga
tööl.
Kaasõpilastest on kindlasti kõige rohkem meelde jäänud enda
pinginaaber Tiina. Temaga on meil olnud
häid aega ja läbielamisi.
Erilise tähendusega sündmus oli kindlasti 10.klassi
lõpetamine. See tekitas väga sooja tunde ja kurb oli ka.
Sellel ajal polnud eesti ja vene koolil ühisüritusi. Mõlemad rahvused
said üpriski hästi läbi, mingeid suuremaid tülisid polnud.
Koolis õppsin 1960-1970.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar