Esimene asi, mis tuleb mulle meelde, kui mõtlen koolist, on see, kuidas ma nii väga tahtsin kooli lõpetada. Mulle tundus, et ma ei lõpeta iial kooli ära ja jään terveks eluks sinna. Minu klass oli väga suur. Klassis oli 35 õpilast.
Olin pioneer ja sammuti ka pioneer vanem. Käisin noortemas klassides tegemas viktoriine, juhandasin meisterdamist ja korraldasin matku.
Õpetajad meeldisid mulle väga. Me olime õpetajatega nagu sõbrad, me käisime palju matkamas, muuseumites, teatrites jne. Kõikidel õpetajatel oli enam vähem samasugune riietus. Mäletan hästi, et ühel õpetajal oli samasugune pluus nagu minulgi. Mäletan, et ühele õpetajale ei meeldinud suitsu hais ja kui ta kohtas kedagi, kes suitsetab, ütles ta: "Tooge mulle ruttu pudel piima." Keemia õpetajale andsime hüüdnimeks "himoosa". Minu klassijuhatajal oli üks väike märkmik, kuhu ta pani alati naljakaid juhtumeid kirja ja iga klassijuhataja tunnis me palusime, et ta loeks neid ette.
Õpilastel oli keelatud kanda väljakutsuvaid riietusi. Ma õppisin ka niisugusel ajal, kui koolis oli koolivorm. Koolivormiks oli ruuduline seelik ja vest. Oli aeg, kui vahetunnis pidi koridorides käima ringirattast, oli ka aeg, mil me saime käia koridorides vabalt ringi. Mäletan aega, mil terve kooli peal käis iga õpilane veepudeliga, kus korgi sees oli tehtud auk ja me pritsisime üksteist. Kool oli igalt poolt märg ja riided kõigil märjad. Mulle on jäänud väga meelde üks poiss 1. klassist. Ta väga hoolitses minu eest. Kord oli mul jalg katki ja mu ema tõi mulle kooli süüa. Väike poiss Filipp jäi koos minuga klassi istuma, et mul poleks igav.
Koolis toimus erinevaid ringe. Mina käisin inglise keeles ja tantsimas. Koolis toimus iga reedel disko. Klassiga käisime palju reisimas. Käisime Peterbugis, Saaremal ja niisama Eesti peal. Suvevaheajal pidime klassiga korjama erinevaid ravimtaimi, mida kodus kuivatasime ja viisime apteeki. Kehras oli üks väga huvitav töölaager Sipelgas. Selles laagris töötasime lõunani, käisime tegemas aiatöid jne. Samuti pidime suviti lugema kohustuslikku teabeteksti.
Minu ajal eestlased ja venelased ei suhelnud hästi. Sellepärast polegi mul eesti keel nii hästi selge.
Koolis kartsin ma kõige rohkem saada halbu hindeid, minu jaoks oli see kõige jubedam asi, mis võis koolis juhtida. Üks lugu, millepärast mul on häbi, oli juhtunud väikses koolimajas. Kord ma väga tahtsin wc-sse, aga kartsin tõsta kätt ja paluda. Ma ei kannatanud välja ja pissisin püksi. Kui tund oli lõppenud oli pingi all minu pissiloik.
Oma praeguse mehega sain ma tuttavaks 10.klassis. Ja praegu on möödunud nii palju aastaid, aga me ikka elame õnnelikult.
Kehra Keskkoolis õppisin aastatel 1985-1996.
