teisipäev, 23. aprill 2013

Eluarmastus koolipingist (Aleksandra, 34)


Esimene asi, mis tuleb mulle meelde, kui mõtlen koolist, on see, kuidas ma nii väga tahtsin kooli lõpetada. Mulle tundus, et ma ei lõpeta iial kooli ära ja jään terveks eluks sinna. Minu klass oli väga suur. Klassis oli 35 õpilast.







Olin pioneer ja sammuti ka pioneer vanem. Käisin noortemas klassides tegemas viktoriine, juhandasin meisterdamist ja korraldasin matku.

Õpetajad meeldisid mulle väga. Me olime õpetajatega nagu sõbrad, me käisime palju matkamas, muuseumites, teatrites jne. Kõikidel õpetajatel oli enam vähem samasugune riietus. Mäletan hästi, et ühel õpetajal oli samasugune pluus nagu minulgi. Mäletan, et ühele õpetajale ei meeldinud suitsu hais ja kui ta kohtas kedagi, kes suitsetab, ütles ta: "Tooge mulle ruttu pudel piima." Keemia õpetajale andsime hüüdnimeks "himoosa". Minu klassijuhatajal oli üks väike märkmik, kuhu ta pani alati naljakaid juhtumeid kirja ja iga klassijuhataja tunnis me palusime, et ta loeks neid ette.
Õpilastel oli keelatud kanda väljakutsuvaid riietusi. Ma õppisin ka niisugusel ajal, kui koolis oli koolivorm. Koolivormiks oli ruuduline seelik ja vest. Oli aeg, kui vahetunnis pidi koridorides käima ringirattast, oli ka aeg, mil me saime käia koridorides vabalt ringi. Mäletan aega, mil terve kooli peal käis iga õpilane veepudeliga, kus korgi sees oli tehtud auk ja me pritsisime üksteist. Kool oli igalt poolt märg ja riided kõigil märjad. Mulle on jäänud väga meelde üks poiss 1. klassist. Ta väga hoolitses minu eest. Kord oli mul jalg katki ja mu ema tõi mulle kooli süüa. Väike poiss Filipp jäi koos minuga klassi istuma, et mul poleks igav.

Koolis toimus erinevaid ringe. Mina käisin inglise keeles ja tantsimas. Koolis toimus iga reedel disko. Klassiga käisime palju reisimas. Käisime Peterbugis, Saaremal ja niisama Eesti peal. Suvevaheajal pidime klassiga korjama erinevaid ravimtaimi, mida kodus kuivatasime ja viisime apteeki. Kehras oli üks väga huvitav töölaager Sipelgas. Selles laagris töötasime lõunani, käisime tegemas aiatöid jne. Samuti pidime suviti lugema kohustuslikku teabeteksti.

Minu ajal eestlased ja venelased ei suhelnud hästi. Sellepärast polegi mul eesti keel nii hästi selge.

Koolis kartsin ma kõige rohkem saada halbu hindeid, minu jaoks oli see kõige jubedam asi, mis võis koolis juhtida. Üks lugu, millepärast mul on häbi, oli juhtunud väikses koolimajas. Kord ma väga tahtsin wc-sse, aga kartsin tõsta kätt ja paluda. Ma ei kannatanud välja ja pissisin püksi. Kui tund oli lõppenud oli pingi all minu pissiloik.

Oma praeguse mehega sain ma tuttavaks 10.klassis. Ja praegu on möödunud nii palju aastaid, aga me ikka elame õnnelikult.

Kehra Keskkoolis õppisin aastatel 1985-1996.

esmaspäev, 1. aprill 2013

Siit algas mu elus üks uus ja oluline peatükk - tulevikku... (Janne, 14)


Kui mõtlen oma tavapärasele koolipäevale, siis esimesena tuleb mulle meelde kisa ja kära. Kuid sellest hoolimata mulle meeldib koolis olla. Õpin praegu 8.klassis ja ma olen õnnelik. Mul on siin palju sõpru. Me saame oma klassiga hästi läbi. Meil on palju ühist ja ka seda, mis ei ole ühine. Kui meil tuleb milleski kokkuleppele jõuda, siis see ei õnnestu meil mitte kunagi.
Ma ei oskagi kohe mingit helget mälestust esile tuua, kuna koolitee on praegu veel peaaegu alguses. Aga üks helgemaid hetki oli kindlasti see, kui ma läksin esimesse klassi. Sel hetkel oli mul see "jee ma olen ka nüüd suur" tunne. Esimene koolipäev oli ilus, uus ja huvitav. Me saime siis endale aabitsad ja tutvusime oma klassiga. Klassijuhataja oli meil Epp Raudkivi. Ta oli väga hea õpetaja ja meeldis tervele meie klassile.
Meie klassi käitumine õppetunnis annab ikka soovida. Vahetundides on see kuidas kunagi.
Õpilaste riietumisstiil ja väljanägemine on äärest ääreni. Kõigil on oma maitse. Meie klassis on kõige vähem ühine stiil. 
Suvevaheaegadel oleme koos oma sõpradega, teeme lollusi, käime reisidel ja rannas – tegevustest puudust ei tule.

Jänesed Saaremaal (Katrin, 14)



Ma läksin kooli 2005 aastal ja õpin praegu 8.b klassis. Meie kooli õpilased on väga erinevad. On neid, kes on anime-hullud, on nohikuid, on muusika fänne ja on ka tavalisi õpilasi. Koolivormi meil õnneks ei ole, nii et igaüks käib nii, nagu tahab. Mõned käivad miniseelikutes, mõned aga suure dekolteega. Vahetunnis teeb igaüks seda, mida tahab. Väiksemad jooksevad koridorides ringi, suuremad aga seisavad seinte juures ja ajavad niisama juttu.

Meie koolis leidub igasuguseid õpetajaid. Nende riietumisstiil on enamvähem samasugune. Ma tean paari õpetajat, kellel on kiikse, kuid neid on vähe. Nt: üks õpetaja ütleb väga tihti meile "haiged jänesed". Teine õpetaja ütleb aga sõnad pluss ja miinus vene keeles, ja see kõlab päris naljakalt. On ka õpetaja, kes trambib vastu põrandat, kui klassis pole vaikust. Oma õpetajatele oleme andnud ka hüüdnimesid. Nt: Rudolf, Rotu. 

Tuleb meelde üks lugu, mis on seotud ühe õpetajaga. Meie klassist kaks tüdrukut panid õpetaja toolile nööpnõelu. Aga õnneks õpetaja sinna ei istunud. See oli päris naljakas juhtum. Kui mõtlen oma klassile, siis meenub, kuidas neljandas klassis käisime klassiga Saaremal. Seal oli päris äge. Oli suvi. Me ööbisime hotellis, mis asus mere ääres. Seal me grillisime, käisime muuseumis ja ujulas.